Jalgrataste kasutamisvõimaluste arendamine

Eesmärk on edendada jalgsi ja kergliiklusvahenditega liikumise võimalusi Tallinnas.

Objekt on kantud teekaardile ideekonkursi tulemuse, linna arengudokumentide “Strateegia “Tallinn 2030”” ja “Tallinna keskkonnakaitse arengukava 2013-2018” põhjal vastuvõetud tegevuskavade alusel ning lähtudes “Tallinna positiivsest programmist 2014-2018“.

Objekt on otseselt seotud teekaardi objektidega “kergliiklusteede arendamine” ja “kesklinna ja sadamate sidumine kõnniteede ja kergliiklusteedega”.

Tulemuseks on linnaruumi muutumine inimkesksemaks, inimeste tervisliku käitumise harjumuste kasv, autostumise ja saaste vähenemine. Objekt seostub Tallinna kui rohelise pealinna ideega.

Kogukondlik linnapõllumajandus

Eesmärk on parandada Tallinna elanike heaolu ja luua isetegemise võimalusi pakkuvat, rohelist, uutmoodi linnaruumi.

Objekt on kantud teekaardile ideekonkursi tulemuse põhjal.

Tulemusena kasvab kogukondade sidusus, inimeste vaba aeg muutub sisukamaks, lisandub uus vaatenurk rohelise pealinna ideestikku, linna miljöö muutub mitmekesisemaks ja meeleolukamaks.

Meretramm

Eesmärk on ühendada Tallinna laheäärsed rannapromenaadi lõigud veetee kaudu.

Objekt on kantud teekaardile ideekonkursi tulemuse põhjal.

Tulemusena tekib Tallinna täiendav transpordiskeem, suureneb linna avatus merele ja kasvab mereääre miljööväärtuslikkus. Võimalik on koostöö lähivaldadega, eeskätt Viimsi vallaga.

Nutilahendused Tallinna elanikele ja külalistele

Eesmärk on pakkuda Tallinna elanikele ja külalistele mitmesuguseid nutilahendusi ja interaktiivseid arendusi.

Objekt on kantud teekaardile ideekonkursi tulemuse põhjal.

Tulemusena paraneb oluliselt võimalus kasutada linnaruumis uusi innovaatilisi lahendusi, sealhulgas tutvuda Tallinna ja selle vanalinna väärtuste ja ajalooga ning kaasata inimesi avaliku ruumi planeerimise protsessi.

Vabaduse väljaku teise etapi väljaehitamine

Eesmärk on viia lõpuni Vabaduse väljaku väljaehitamine.

Objekt on kantud teekaardile 1998. aastal läbiviidud Vabaduse väljaku ideekavandite konkursi tulemuste põhjal.

Tulemuseks on arhitektuuriliselt täiuslikum, avarama ruumiga Tallinna keskväljak. Visuaalselt paraneb iidse bastionimüüri vaadeldavus. Luuakse avaramad võimalused ülelinnaliste, üleriigiliste ja rahvusvaheliste ürituste, kontsertide ning muude ettevõtmiste korraldamiseks. Tekib võimalus luua roheline vöönd ümber vanalinna.

Õhus leviv vaba internet

Eesmärk on luua olukord, kus Tallinna vanalinna ja vanalinnaga vahetult piirneva kesklinna kohvikutes, restoranides, hotellides, ühiskondlikes hoonetes, kaubanduskeskustes ja avalikus ruumis oleks võimalikult vabalt kättesaadav ja võimalikult hea kvaliteediga üle õhu leviv internetiühendus.

Objekt on kantud teekaardile Tallinna Linnavolikogu 11. juuni 2015 otsuse nr 133 “Programmi “Tallinn – vaba interneti linn” algatamine ja ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele” alusel.

Tulemuseks on Tallinnale täiendava brändi loomine – “Vaba internet kõikjal. Kiire ja püsiv” -, mis aitaks edendada turismi ja äritegevust ning suurendada Tallinna innovaatilisust.

Isesõitvate autode pilootprojekt

Eesmärk on, et Tallinnast saaks üks esimesi linnu Euroopas, kus isesõitvad autod on reaalselt kasutuses.

Objekt on kantud teekaardile ideekonkursi tulemuse põhjal.

Tulemuseks on impulss Tallinna arengusse, järk-järgult kogu linnaruumi haarav innovaatiline arendus toob kaasa teadmussiirde ja uute töökohtade kasvu. Linnaruumis liikumine teiseneb oluliselt ja linnakeskkond paraneb.

Kergliiklusteede arendamine

Eesmärk on arendada kergliiklusteede võrku, siduda Tallinna linnaosad ja kesklinn, samuti linnaosad omavahel kergliiklusteedega ning saavutada olukord, kus ristumised teiste teedega oleksid minimaalsed.

Objekt on kantud teekaardile, arvestades ideekonkursile esitatud jalgrataste kasutamisvõimaluste laiendamise ideelahenduste rohkust. Teekaardile kandmisega rõhutatakse juba toimuva kergliiklusteede väljaehitamise olulisust ja sellega jätkamise strateegilist tähtsust.

Tulemuseks on linnaruumi muutumine inimkesksemaks, inimeste tervisliku käitumise harjumuste kasv, autostumise ja saaste vähenemine. Objekt seostub Tallinna kui rohelise pealinna ideega.

Kesklinna ja sadamate sidumine kõnniteede ja kergliiklusteedega

Eesmärk on ühendada kesklinna reisisadamad ja sadamate ümbruse mereäär linnakeskusega alal Tallinna linnahallist, Mere puiesteest ja reisisadama D-terminalist Rävala puiesteeni ja Vabaduse väljakuni, luues turvalised ja mugavad ühendused jalakäijatele ja kergliiklejatele.

Objekt on kantud teekaardile, arvestades Tallinna Linnavalitsuse 15. septembril 2014 esitatud projektitaotluse ja selle alusel Vabariigi Valitsuse 19. veebruari 2015 korraldusega nr 93 kinnitatud “Transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava” järgse projektiga “Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamine”.

Lõpptulemusena kasvab linnakeskuse ja sadamate sidusus. Luuakse võimalus nende vahel jalgsi ja kergliiklusvahenditega turvaliselt ja inimsõbralikus ruumis liigelda, kasvab linnaruumi kompaktsus, suureneb Tallinna kesklinna ja rajatava peatänava seotus merega. Samas tekib võimalus luua teedevõrgustik isesõitvate autode esmaseks katsetamiseks.

Rail Balticu ja Ülemiste ühistranspordisõlme arendamine

Eesmärk on rakendada strateegilist planeerimist. Ülemistele kavandatav erinevaid ühistranspordiliike ühendav terminal on seotud Rail Balticu ja Tallinna-Helsingi tunneli ehitusega.

Objekt on kantud teekaardile Tallinna Linnavalitsuse 12. veebruari 2014 korralduse nr 199-k “Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Lasnamäe linnaosas” alusel.

Objekt on otseselt seotud teekaardi objektiga “Tallinna-Helsingi tunnel”.

Tulemuseks on Tallinna valmisolek suurprojektide realiseerimiseks, kaugemas perspektiivis kompaktne ja hästi töötav transpordiskeem, Tallinna seotus maismaatranspordi abil nii Helsingi kui ka Kesk-Euroopaga.

Tallinna-Helsingi tunnel

Eesmärk on minna edasi Tallinna-Helsingi tunneli rajamise ettevalmistavate töödega. Pikemas perspektiivis on eesmärk osaleda tunneli rajamises ja integreerimises Tallinna transpordiskeemiga.

Objekt on kantud teekaardile, arvestades muuhulgas 5. jaanuaril 2016 allkirjastatud Eesti ja Soome transpordikoostöö memorandumit, mille kohaselt hakatakse muude Soome lahte ületatavate ühenduste küsimuste seas uurima ka lähemalt tunneli rajamise võimalust.

Moodustub Tallinna-Helsingi kaksiklinn, avaramaks muutub nii majandus- kui ka kultuurikeskkond, paranevad transpordi ja kaubanduse võimalused, suureneb potentsiaalsete töökohtade hulk ja kasvab atraktiivsus investeeringute juurdemeelitamiseks.

Tulemus on sama, mis teekaardi objekti “Rail Balticu ja Ülemiste ühistranspordisõlme arendamine” puhul: Tallinna valmisolek suurprojektide realiseerimiseks, kaugemas perspektiivis kompaktne ja hästi töötav transpordiskeem ning Tallinna seotus maismaatranspordi abil nii Helsingi kui Kesk-Euroopaga.